Tikkimismasinate arengulugu 19. sajandil

1828
Joshua Heilman valmistas esimese käsitsi juhitava tikkimismasina. Selle valmistas Koechlin Mulhouse'ist ja müüdi aasta hiljem Inglismaal Manchesteris Houldsworthile.
1834
Käsitsi tikkimismasin eksponeeriti Pariisi näitusel ja võitis Auleegioni kuldauhinna.
1860
Šveitsi žakaarkuduja Isaac Groebli huvitas käsitsi tikkimismasina tehnoloogia kombineerimine õmblusmasina (või lukustusnõela) tehnoloogiaga tollal ühes masinas. Tema eesmärk on välja töötada masin, mis suudab kasutada pidevaid juhtmeid (keeratud ümber traadi telje). Lukustusnõelte kasutamine toob masintikandisse kahtlemata täieliku ja põhjaliku revolutsiooni.
1864
Groebli töötas Šveitsist St. Gallenist pärit hr M. Wehrli toetusel välja esimese eksperimentaalse prototüübi. Väikest paati meenutava süstikukuju tõttu kutsuti seda "Schiffli masinaks" (šveitsi ja saksa murretes tähendab Schiffli väikest paati), mis on hiina keeles tõlgitud kui "lendav süstiku tikkimismasin". Sellel masinal on 24 nõela, 1 1/2 jardi pikad ja ainult üks nõel töötab korralikult. Schiffli arendustöö on üle võtnud Šveitsi Winterthuri masinatootja hr Reiter.
1865
Reiter toob turule esimese Reiteri tüüpi Schiffli masina. Tehase tootmisvõimsus ei ole tellimuste täitmiseks piisav. Selle masina omadused on järgmised:
4 1/2 jardi pikk
28 pööret minutis
Sõidatakse žakaarmasinaga
1867
Esimest tikkimismasinat esitleti Pariisi maailmanäitusel ja see pälvis tunnustatud auhinna.
1870
Schnoor ja Steinhouse, Plauenis asuv Saksa firma, on välja töötanud Rittmeyerile sarnase käsitsi juhitava tikkimismasina. See äri on saavutanud edu, müües ainuüksi 1982. aastal 2325 ühikut.
Hiljem on kuulsamad käsitsi tikkimismasinate tootjad Martini Company, Tanner Company ja Adolph Saurer Company.
1873
New Yorgi Kursheedt Co importis 12 käsitsi tikkimismasinat ja Jacob Klaus tuli USA-sse mehaanikuna.
1875
Esimene süstikutikkimismasina eksporditellimus oli Kursheedt Co.-le Ameerika Ühendriikides, 18 ühikut tellimuse kohta. Seekord juhuslikult kohale tulnud mehaanik on Arnold Groebli ja Isaaci poeg. Kursheedt ostis ka patendiõigused Ameerika Ühendriikides.
1878
Saurer ja pojad Arbo linnas Šveitsis